Võib ju kevadeliblikaid uskuda, kui nad kullaselt lendavad üle?

Kevad tuli ojavulinaga,
tungis läbi
talve külmast rõskusest.
Tuli
peod täis lõhnavaid ülaseid,
meeltes armastus ja elurõõm,
vallatu sinilill juustes.
Tuli
lõkerdades pakatavast õnnest,
surus suudluse mu jalgele
hommikkastest kargete huultega...

ja tõttas edasi
maailma kauneim
viisita kevadlaul
lillelõhnalistel huultel
kuldnokka matkimas.